Tasemel, mil olen, ei vajakski treenerit, aga see on vale mõtlemine. Trennid annavad mulle distsipliini, et tõusta vara hommikul ja teha harjutusi selle asemel kui lihtsalt piljardisaali tulla ja mängida ebatõsiselt. Ma võin olla võimeline oma treenerit järjest võitma, aga see ei tõesta, et ma oleks parem mängija. Tiitlid, mis mul on, pole põhjus, et teisi mitte kuulata. Eriti tuleb kuulata endast vanemaid ka piljardilaua taga. Piljard on mõttemäng ja mentaalselt koormav ning mu juba lihvitud tehnika ei võida mänge, vaid võidab mõistus, mille viib õigele suunale mu treener. Tal on kogemust nii mängijana, treenerina uusi piljardihuvilisi tõsta järgmistele tasemetele kui ka maailmameistreid arendada.